1. |
Õrjetu Jaak
05:10
|
|||
Pilk silmis hahk,
hambad kuid täis metalli,
üll lambanahk,
all miljon tooni halli.
Kuu on lähemal.
Seekleid koguneb salve.
Ulg on kähedam.
Ilmajaam lubab talve.
Kes mind ei tea, on kadedad.
Need, kes mind teavad, pagevad.
kohtuda laial lagedal minuga ei soovi te.
Alasti ahvide palagan!
Hiilivad, luuravad salaja...
Lipsuga hunt on kavalam,
kõige julmem murdjatest.
Kuu on lähemal,
hääl on kähedam,
kari hõredam...
|
||||
2. |
||||
Uurid me taskuis on külmad.
Joome absinti ja teed,
vanad ja väsinud silmad
vaatamas kaugusesse.
Sigarid suitsevad laual,
kaminas hõõguvad söed.
Loojuva päikese taustal
ootame vaikides ööd.
Valesti elatud aastad,
hoolega valitud surm...
Teadlikult ennast kui laastad,
kirkam on kõiksuse hurm.
Põhjatu taeva all maas
udusse uppunud aas...
Ehatäht süttib ja taas
valdab meid pime ekstaas.
Viimased nädalad Maal,
laotusele lähemal
Täna on sõnadel kaal —
algamas on rituaal.
Kusagil kustuvad tuled.
Kõik on just nii, nagu peab.
Lahkudes värava suled.
Kuhu siit lähed? Kes teab?
|
||||
3. |
Vaene juut
05:27
|
|||
Otsa sai mu elu hoogsus,
tuhmus silm ja raagus habe,
lapsed lõppend, naine jooksus —
õnn on petlik, õnn on rabe.
Kuigi hoolsalt loen kõik palved,
ikka sisaldavad salved
vihajuurt ja pöörirohtu,
nuttu, ulgumist ja ohtu.
“Kirju Kassi” kõrtsi kõrval
pean nüüd vanaraua poodi,
elan siin kui kärbes tõrval;
kitsas laud ja kõva voodi,
suitsend lõukal tühjad potid,
keldris krabistavad rotid,
ja mu kavatsuste kõrgus
lämbub hallis tolmuvõrgus.
Võtmed, lukud, rummud, tangid,
kastrulid ja vanad kahvlid,
roostetavad rauakangid,
kolisevad plekitahvlid.
Äri pole äri moodi,
Issand Jumal, miks mind loodi,
kukrus kõlksub viimne seekel,
mene, mene, tekel!
Kuis küll nagu raske sadu
oh, Jehoova, sinu viha
toob mul hukatust ja kadu,
kuivab luude pealt mu liha.
Kuhu, süda, välja tüürid —
ahervared, nutumüürid.
Kustub elu mustas norus
hädaorus.
|
||||
4. |
Haiguste ravi
05:40
|
|||
Haiguste ravi,
kontrollitud:
üksindus, magamistuba
vaikuse, pimeduse, raadioga.
Selts — elukoht
kellegi juures,
priisöökla
vaikuse, pimeduse, raadioga.
Nendes tingimustes
teatud bioloogilisel ajal
avastab inimene “tee”
tervisele.
Au ja rikkus
sellele,
kes avaldab tõe
ajalehtedes.
|
||||
5. |
||||
Enne veel kui külge mulle haagitakse vedur,
enne veel kui kätte saavad mind mu tehtud vead,
enne veel kui vastu tahtmist tehakse must sõdur,
tüüne, lüüme ookeani leian enda peas.
Tulen kindla teadmisega: tagasiteed pole.
Kahte lehte lahku löövad lõppematud veed.
Jätan maha kõik, mis tundub tarbetu ja vale.
Annan voli võimatuile võimalustele.
“Oota,” kuulen vaikset häält. “Seda teed ei minda!”
Tagasi ma siiski enam pöörduda ei saa.
Vaikib hõik... Ma olen valmis maksma hinda,
mida küsib kaotsiminekute ookean.
|
||||
6. |
Eesti sült ja Eesti muda
03:45
|
|||
Eesti on sooplik kus jaaniööl püherdab
puukborrellioosiga nakkunud näkke
mets närib talusid tasaselt tühermaaks
kratt tassib Tallinna lattet ja mäkke
Eesti on muda ja näljased kaanid
küla ja poe vahel meeletud vahemaad
nigelad tootmis- ja arenguplaanid
ilmad on halvad ja mehed veel pahemad
punane puupeldik Natura niidul
öökull kes natuke meenutab Dürerit
dressides mees otsib peatuses riidu
pingi peal juues ei saa sinust füürerit
Eesti on võsa mis talvel ei liiguta
vihmaga taas aga ründab ja vohab
alajaam ulub ja vaikides tiirutab
toonekurg madalal rööbaste kohal
|
||||
7. |
||||
Mu hambaid kuulatakse pealt,
ja kui ma julgen teha vea,
ma satun sinna, kuhu hea
ei ole sattuda, kas tead.
On võmmid need või tulnukad?
Või võõra riigi luurajad
mu prügi läbi otsivad
ja haihtuvad, kui vaadata?
Mu habet kuulatakse pealt
ja juukseid, silmi, tervet pead.
Kus ennast varjata, ei tea.
No on vast närukaelad, sead!
Kas tulevikumaailmast
nad salamisi imbuvad?
Kas sellest, kuidas käitun ma,
võib kõigi saatus sõltuda?
Mu mõtteid kuulatakse pealt,
kodeeritakse rida realt.
Kui kaua istuvad mu peas
nood tõpranäod? Kust mina tean?
Kas nuta, palveta või nea,
ma ikka sinna, kuhu hea,
ei ole minna, samme sean.
Mu hambaid kuulatakse pealt.
|
||||
8. |
Tagasi Eenokisse
06:25
|
|||
Vaim pole valmis ja keha ei kuula.
Surm silme ees ja elu ne taga.
Kain kõnnib eel ja pärandit ruunab;
turma toob Abel, parem ja vagam.
Sülg suhu toob ja viib jälle ära
loitsud, mis langenud unustusse.
Külg juba maas, näed, terendab värav
mürkvalge lõõsana pimeduses.
Vabadus on silmapete,
ajalugu illusioon.
Mustendavaid siluette
koopaseinadele loon.
Kallim kui elu,
võimsam kui tuli,
kuumem kui veri
on viimne piisk mu seest.
Raskem kui elu,
valusam tulest,
heitlikum verest
on iga samm sel teel.
Mida kõike tee pealt korjad,
mida poetad vagudesse,
mille nimel müüd end orjaks,
seda otsustad vaid sina ise.
|
||||
9. |
Niikuinii
06:02
|
|||
Võitle või põgene, seista ei saa.
Tunneme — jalge all vajub me maa.
Tunneme — aeg on meil lahkuda siit.
Ükskord me kaotame niikuinii.
Varjud on pikad ja läheneb öö.
Uni ei saabu, ei sees püsi söök.
Pähe ei hakka ka teravaim viin.
Ükskord me kaotame niikuinii.
Süü istub sülle ja põlastus poob.
Masendus matab meid, neelab kui soo.
Vaikusest laul kajab tühjuseni:
ükskord me kaotame niikuinii.
Alla, jah, alla on ainuke suund.
Vajume. Juba on muda täis suud.
Teadsime ette, et kord läheb nii:
ükskord me kaotame niikuinii.
Võitle või põgene tühjuseni...
Ükskord me niikuinii lahkume siit.
Kõrgustes katkegu viimane niit —
ükskord me kaotame niikuinii!
|
Taak Tallinn, Estonia
Taak’s dark, pithy and traditional hard rock is accentuated by layered and terse Estonian lyrics. Although genre-wise belonging in the same bin with influential precursors from Black Sabbath to Electric Wizard, their music’s hyperborean atmosphere and distinct vocal timbre make Taak instantly recognisable. ... more
Streaming and Download help
If you like Taak, you may also like:
Bandcamp Daily your guide to the world of Bandcamp